Ärkasin täna hommikul tüütu telefoni helina pääle üles ja mõtlesin, raisk kes küll nii vara helistab. Võtsin astu ja ZLV küsis, et kas ma magasin veel. Tuli välja, et kell oli 13.17 :D. Mõtlesin, et kuidas see võimalik on, eile ei käinud väljas ka kordagi. Siis aga tabas mind kaks õhtut järjest sai 3 ringis koju saabutud. Eksole!! Kui selline kaua magamine edasi läheb siis võib koolist mind vist välja kirjutada!!?? Aga jah, millegipärast mul tunne, et homme ongi vist selline asi nagu ESIMENE KOOLIPÄEV!!! Raisk! Nii ei saa, ma tahan magada. Suvi alles kestab, õues on üsna soe. No ok, see selleks, tahtsin sinna välja jõuda, et tegelt ma olen selline tundihilineja juba nii kui nii ja sel aastal võetaks pagana kapp ka käest ära kui hilined. Ohh isssver susssver, jube kooliaasta on tulemas!!!
Kuidas, kuidas, kuidas?? Ma olen alati hullult ämblikke kartnud, eriti oma magamistoas. Mõnda silmates ma tardusin paigale ja....brr see oli nii creepy. Nüüd aga paar päeva tagasi oli mu voodi juures laes 3 tükki neid ja ma olin täiesti rahulik, isegi ei ehmatanud mitte. Läksin siis ja võtsin klaasi ja püüdsin nad kinni, järgmine päev püüdsin ühe veel ja lasin neile natuke juukselakki (ämblikumõrvar nagu ma olen), kahjuks oli tulemas natuke jama ja nad läksin ülienergiliseks ning ma olin sunnitud nad aknast alla viskama.
Eriti veider oli aga paar päeva varem. Siis mul esines see väike foobia nagu räigelt. Et siis mul oli haamer käes, et mingeid naelu seina lüüa (eksole). Märkasin ämblikuvõrke lillepottide juures ja üritasin haamriga neid ära korjata. Järsku silman ma ka päris ämblikku, õnneks oli ta surnud :D. Tahtsin siis selle pagana laibanduse ka välja visata aknast haamri abil, kui tuli tuuleiil ja see asjandus lendles ja ma täiega ehmatasin ning arvasin, et see on elus. Kes oskab ära arvata, mida ma siis suurest närvilisusest tegin??? Loomulikult viskasin haamri aknast alla!!! NAGU MIS MÕTTES?? Ma arvan, et see on küll kõige feilim asi, mida ma kunagi teinud olen.
Et siis nüüd tulles tagasi mu mitte-foobilise käitumise juurde, ma ei saa aru, kas mu silme ees on mingi illusiooniloor, mis ei lase igasuguseid pisiasju mul märgata või ma tõesti truly madly deeply enam ei karda ämblikke!!??
Nii ei ole aus!!! Eelmise aasta lõpus eksju pidid kõik otsustama, kas tahavad 11.klassis minna raskemasse matemaatikasse (riigieksami võtjatele) või kergemasse. Mina loomulikult valisin raskema. Mul on koguaeg olnud kooli parim matemaatika õpetaja ja nüüd just rääkisin sõbraga, kes ka on targemate grupis ja ta ütles, et sellest aastast me saama uue õpetaja, aga see uus pol ÜLDSE HEA ÕPETAJA!!!! Ta ei oska eriti hästi selgeks asju teha. Ma olen nagu räigelt närvis, kuidas ma selle pagana eksami niimoodi ära peaks tegema. Ma tõsiselt loodan, et tegu on mingi eksitusega, sest muidu...WAAAAAAHHH!!!!
Nagu igal aastal oli ka seekord Walesis tore ja...vihmane. Kuid üldiselt see viimane pole eriti määrav. Räigelt kahju on ainult, et mere äärde ei jõudnud eriti, ainult paar korda ja ikka vihmaga. Pidime Šotimaale kah isaga sõitma, aga läks nihu :(. Nii ma siis hängisingi suurema osa välismaaloleku ajast internetis ja õnneks oma läpakas, mille issi otsustas ette ära kinkida. Ahjaa, täiega coool oli TELEKAST vaadata Flight Of The Conchordsi, it felt powerful!!Kuidagi mulle tundub, et Blue Banana läheb iga aastaga veidike kehvemaks. Ahjaa see on alternatiivsetele inimestele mõeldud pood (www.bluebanana.cc). Siiski tunnelid on päris toredad neil poes kohapeal, sai isegi endale sealt 18mm ostetud ja erkpunane juuksevärv ka. Sõbrad nimetasid seda küll roosaks, aga mul savi, sest tehniliselt just selliset tahtsingi. Natuke veider kogemus oli ainult see, et kui ma pärast juukseid pesin ja šampooni pähe panin tuli jälle suuremal hulgal punast värgendust peast ära. Seda ma küll ei osanud oodata sõnast "semi-permanent", õnneks värv ise tuhmus ainult veidike.Igal juhul peale Walesi sõitsime isaga koos Võrru, kus olid parasjagu ka sakslased (tädi ja täditütar). Hullult veider oli minna pokumaale, sest see erineb nagu completely nendest kohtadest, kus ma tavaliselt jõlgun, aga noh täditütar on ju väike...Isa tõi autoga Haapsallu tagasi, enne käisime veel Tallinnas ka. Tellisin migis baaris kanafilee viski kastmega ja räige pettumus oli pärast avastada oma taldrikust rosinaid, PALJU ROSINAID!!! Tehniliselt oleks ju võinud juurde kirjutada, et selle söögi juures käivad rosinad, MA EI SÖÖÖ NEID PAGANA ROSINAID!! Oih, läks liiale vist. Aga Haapsallu jõudes tulid sõbrad külla ja Hanna oli proovinud mulle nagu welcome-gift-surprise mojito teha, aga seal oli viina asemel Gin sees, nii et see oli üsna feil. Siiski mõte oli tore. Pärast väikest olemist minu aias läksime jalutama ja lagritsat sööma (kui nii võib öelda). Enivei, päris tore on, et avastasin mingi uue tuttava Haapsalust, või õigemni tema avastas minu tänu ühisele sõbrale :P. Oo jaa, varsti on kontsert (jeeee), õhtujuht on Contra (jeeee), esinevad näiteks Pööloy Gläänz, LIHA, MomenT, D'efekt ja mitmeid teisi (jeeee). Aga tegelt mul hakkavad hetkel mõtted otsa saama. Tadaaa!!!
