Olin selleks ajaks suutnud tekitada enda ümber justkui sarkofaagi, nagu on Tšernobõli tuumareaktori ümber. Kuid siis Ta lihtsalt tuli ja purustas selle, lõi kildudeks, jättis minu ilma igasuguse kaitseta. Ning pikkamööda on Ta ja elu koosmõju mind veelgi nõrgestanud, et ei suuda enam millelegi vastu seista.
Midagi on pahasti. Ma ei tea, mis see on. Aga mu unenäod viitavad sellele. Ma ei oska kuskilt põhjust leida.Või noh, üldsielt ma tean, et mu elu on natuke metsas ja asjalood ei ole hästi. Kolm ebameeldivat unenägu. Sellised, et pärast ärkamist on pikka aega vastik tunne. Ei, need pole otseselt õudukad olnud, lihtsalt ebameeldivad. Kuid ausalt öeldes ma natuke kardan, sest ma ei tea, kas ja mida ma nüüd tegema peaksin.
