Miks kedagi ei huvita absoluutselt inimest mured, probleemid, mõtted? Täna tunnis üks õpetaja karjus põhimõtteliselt mu klassiõe pääle. Ma saan aru küll natuke ka õpetajast, ma läheksin ka närvi, kui inimene pole tundides üldse kohal olnud. Kuid nagu näha ei huvitanud teda ka põhjus absoluutselt. Samamoodi nagu kuradi kunstiajaloos (õpetaja õudsaim, kohati idiootlikeim kõigist) vaatasime filmi ja pärast tegi tunnika. Nende tööd, kelle oma midagi väärt ei olnud, hindas ta tärniga (whatever that means), kaasaarvatud ka minu oma, aga olin ma üldse tunnis?? EI!! Loomulikult peavad tärniomajad tegema kirjalikult kokkuvõtte selle kunstniku elust ja loomingust. Mida fakki nagu??? Isegi puudujad, ma saan aru kui oleks põhjuseta puudumine, aga mul oli põhjus ja veel missugune!! Teda aga ei huvita. Inimesed on nii enesekesksed ja hiiiiiiglasliku egoga. Tehniliseslt nagu minagi, aga ma ürita, ausõna üritan...olla arvestav.
Teisalt, aga kui midagi valesti teed (mõne arust), siis on küll vaja oma nina teiste asjadesse toppida. No vaata siis kui tore(!). Mind on juba kaks pääva järjest kodus tehniliselt lolliks sõimatud. Kas pole mitte armas(?). Ma arvan, et inimesed on erinevad ja mis mõnele tundub haiglaslik, mõttetu, idiootlik, on teise jaoks normaalne, tore, elustiilijuurde kuuluv, tavaline asi. Seega ei tohiks keegi teisele ütelda, mida ta tohib teha ja mida mitte, mida peab tegema.
0 Kobinat:
Post a Comment