Vahva on avastada mõnikord, et hey inimestel polegi nagu väga viga. Võib-olla ma olen kogu selle aja eksinud ja nad on tegelikult lihtsalt toredad-sõbralikud-heatahtlikud loomakesed. Paraku aga veel enne, kui ma jõuan lugeda 1-missisippi, 2-missisippi, 3-missisippi, 4-missisippi, 5-missisippi, tuleb miski krõll kuskilt. Out of the blue! Mitte, et ma oleks midagi teinud või miskit. EI, lihtsalt täiesti täiesti ootamatult. Ta suudab purustada kogu selle heade inimeste illusiooni, muudab kogu mu maailma õnnetuks ja halvaks. Eks mõnes mõttes tuleb teda tänada, et tuletab mulle meelde, miks ma inimesi ei usalda ning miks ma neid (no olgu, enamust, mitte kõiki) vihkan. Jah, ma olen üsna nõrk, kui ta on seotud millegagi, mis mulle väga tähtis on. Mul on kõrini türannidest, draamadest, valedest. Tahan rahulikult elada ja olla õnnelik. 


Fuck you!

0 Kobinat:

Post a Comment