Ilmselgelt tundus tookord hea mõte panna kultuuriteooria eksam 19.detsembrile. Selgus, et ma ei tea mitte midagi. Polekski nagu loengutes käinud. Aga iseenesest ei ole kõik veel kadunud. Lubasin endale, et NÜÜD (see oli siis umbes kuu aega tagasi) hakkan õppima. Kultukommi materjali läbi sirvides jäid kummitama ühed read, mis võtavad kokku täpselt selle, mida ma vahepeal tunnen, aga ei suuda end kuidagi väljendada ja siis ma lihtsalt olen ja kannatan ja üritan mitte kurjaks saada inimeste peale:
Thirty inches from my nose
The frontier of my person goes
All the untilled air between
Is private pagus or demesne.
Stranger, unless with bedroom eyes
I beckon you to fraternize
Beware of rudely crossing it.
I have no gun, but I can spit.
W.H. Auden
Kuulasin pool õhtut Korfut, kerisin korduvalt tagasi, et uuesti ja uuesti kuulda sõnu. Mul tekkisid külmavärinad ja olin päris lähedal nutma puhkemisele. Ilust, valust, õnnest, kurbusest, stressist, igatsusest...
0 Kobinat:
Post a Comment