Käisin Semiosalongis, Sven Vabar pidas loengu nimega "Toome Mikita metsast välja!". Ütlen ausalt, et ootasin midagi enamat. Häbiga tunnistan, et hiljuti minu kätte jõudnud jõulukingitus venna perelt - Valdur Mikita raamat "Lingvistiline mets" (millest oli ka nimetatud loeng - no kidding, right) - jäi enne Semiosalongi läbi lugemata, jõudsin seda vaid põgusalt sirvida. Ehk oleks vastasel juhul loeng mulle rohkem muljet avaldanud, kes teab... Kuid praegu jäi minu jaoks see loeng pigem heietusõhtuks - nagu üks tuttav semiootikatudeng sellele nimetuse andis.
Mis minus tekitas natuke vastakaid tunde ja kasvatas Kapten Skeptikut, oli üks noormees. Väidetavalt suure osa oma elust maal inimestest eemal elanud, õpib psühholoogiat...ning tunneb ennast inimeste hulgas ja linnas halvasti. Jah, kõik on väga okei - ei ole minagi inimestesõber, nad ajavad mu vahelduva eduga närvi (sellest tingituna koguni iiveldama mõnikord) ja tekitavad vastumeelsust ja muud säärast jama. Aga kui tegu on nii sissepoole inimesega, siis miks oh miks ta nii isiklikku asja avalikul üritusel jagas?
Pages
The Little Sister is watching.
0 Kobinat:
Post a Comment