BOLLOCKS!

Ülo Peterson
09.12.1939 - 20.10.2009


Vanaesä
Artur Adson

Üts lumihapen, kulupää,
üts vana mehekene
lääp omma Luujat tennämä,
kään noodilehekõnõ,
sääp klahve pääle nõdra' käe',
et katab kõllast kõllaus;
silm häste seleta ei näe,
ent hengen vana hõllaus

Lüüp sirgu aastakümne küür,
pilk lendäp kaugusehe,
et kaop lagi, vaop müür,
viip palge valgusehe:
nii paistab temä otsa iin
üts perisvalu vagu,
kon kaivet terve elu piin,
tä lõpmatus nink agu.

Jäll nõsep üles rüäpää,
kui torm om lännü ärä,
nii inemine maha 'i jää, 
tä nõsep, silmän särä
tost viist, mis süäme nõrgass süüp
nink alandlikuss henge:
kõrd elu peris maha lüüp,
om seni pruuvnu enge.

------------

...
Keäki temält tüüd es nõvva:
elu läbi jo tüüd tennü,
puhkust oless nüüd vast nännü,
enge sedä viil es jõvva -
enne aiga hauda lännü!

Ma armasta sinno!