Aitab! Miks nende "rass" nii idiootne ja jobu peab olema? MIKS? Kõik oli nii hästi, mul pole kunagi nii tore olnud. Kõik see, mis Ta ütles ja rääkis, ei loe enam midagi. Lugesin kunagi meestest, kes ei julge õiget suhet luua, kas see võiks probleemiks olla? Vaevalt tegelikult, ma ei usu. Mille mina ei võiks kunagi õnnelik olla? Fakk!!! Nojah, iga päevaga saan üha rohkem ja rohkem aru, et people = shit...
Eveyone deserves a second chance, but the third one...
Rasputina - Fire & Ice
Ooo, you're givin' me the fever tonight
I don't wanna give in
I'd be playin' with fire
You forget, I've seen you work before
Take 'em straight to the top
Leave 'em cryin' for more
I've seen you burn 'em before
Fire and Ice
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
I wanna give you my love
But you'll just take a little piece of my heart
You'll just tear it apart
Movin' in for the kill tonight
You got every advantage when they put out the lights
It's not so pretty when it fades away
Cause it's just an illusion in this passion play
I've seen you burn 'em before
Fire and Ice
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
I wanna give you my love
But you'll just take a little piece of my heart
You'll just tear it apart
So you think you got it all figured out
You're an expert in the field, without a doubt
But I know your methods inside and out
And I won't be takin' in by Fire and Ice
Fire and Ice
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
I wanna give you my love
But you'll just take a little piece of my heart
You'll just tear it apart
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
I wanna give you my love
But you'll just take a little piece of my heart
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
You come on like a flame
Then you turn a cold shoulder
Fire and Ice
Nii, nüüd ma siis peaksingi jõudma selleni, et panen midagi kirja ka.
Keity ja Jüri sünnipääv. Kauaoodatud ja -kardetud täisealisused. Maal, kuskil pärapõrgus. Minule jäi asukoht veidi segaduseks, aga ometigi ma suutsin millegipärast seletada, kus kohas Keity maakodu on. Vastakad tunded... Aga pidu ise oli vahva. Eriti positiivseks muutis kogu selle värgi asjaolu, et MINA ka lõpuks jõudsin Keity sünnipäävale ja ma just muutsin seadust ( kolm on kohtu seadus) ning nüüd on kolme asemel kaks! Tore on midagi nii tähtsat muuta, siiski millegipärast on mul tunne, et ma ei lähe ajalukku, I wonder why... Saun on tore, loomulikult teadsin ma seda juba ammu enne sünnipäävi, aga fakt, et ma polnud ammu saunarõõme kogenud, süvendas selle toredust. Söök oli ebamaiselt hää ja praad, apppiikee...te ei kujuta ette kui suurepärane taaskohtumine lihaga see oli, sest teadaolevalt on mu ema ju taimetoitlane (tehke omad järeldused). Vein! Õlled! Herbert (ja ma ei mõtle inimest, kõigest hookah'd)! Saun! Parim seltskond! Ma usun, et need sõnad peaksid andma piisava ülevaate.
Mingi umbes kell üks öösel saabus kallis kaine autojuhiga ja võttis mind ning Reelikat pääle. Läksime Haapsallu tagasi. Aiii...siuke pidu! Mul oli nagu metsikult vaffa. Mostly muidugi seetõttu, et ma sain aega veeta oma mehega. Ta sai ka lõpuks vabaks. Siia juurde ma tahaksin väga ära mainida, et kuidas on võimalik öelda ajateenistuse kohta vangla ja neid sassi ajada? *Hämmingus*. Anyways ma arvan, et see võis olla mu elu üks parimaid õhtuid või noh öösid. Aga väga vabandan, kuid ma pean seda lihtsalt ütlema: POKKER ON PAHA, NÕME, SEGAV FAKTOR! Voh!
Algas igavalt. Mina ärkasin enne Ruskat. Üritasin kunstiajaloo esseed kirjutada, aga ei suutnud. Meil mõlemal oli eilse tõttu raha otsas. Pool päeva mängisime kaarte, kaarte ja veel kaarte. Järsku Reelika mainis, et ta vist ikka tahaks konslae minna. Fakk!! RAHA POLE! Kuid (tõn-tõn-tõõ) mul oli kuskil sahtlipõhjas 20 naela. PANKA!!!! Aga, mis te arvate, et pank oli lahti väe? Loomulikult mitte. Jälle kõik perses. Istusime kaubamajas trepi pääl ja mõtlesime, kust ja kuidas raha saada. Then it hit me: ma võiksin vanaema käest küsida. Jess, läks õnneks. Me saime raha!!! Millegipärast oli mulle meeldejäänud, et konsa hakkab 19.00, tegelik algus oli aga 20.00. Nojah, kõndisime siis ringi ja jõudsime jälle kaubamajani ning istusime jälle treppidele. Loll turvamees tuli meid ära ajama. KURAT HANKIGE SIIS PINGID SINNA KAUBAMAJJA RAISK!! No olgu, see selleks. Hakkasime tagasi See teatri poole liikuma. Väike sigaret ükse taga, 50 krooni kassas ja tempel käe pääle. Algus tundus igav, kuna olime ainult kahekesi, siis tundis Ruska Kenapea ära ja me istusime tema juurde. Varsti saabusid ta sõbrad ja meil oli oma vahva seltskond nagu. Jess, tasuta õlle saime!!!!!!!! Konsa tundus kuidagi jama ja ma tundsin vajadust see korralikult käima lükata ehk siis lava ette pogotama minna. Haarasin kaasa suvalise tüübi sealt lauast ja...
Mõlemad saime endale oma austajad. Tehnilieslt ma olin rohkem koos mõlema vennaga ja Reelika koos Ervini ja Kenapeaga, kes kordamööda tõstsid teda õhku millegipärast. Klassivend Tali oli ka konsal nagu lubas, kuid ta (looomulikult) ei teinud muud, kui vahtis lava lähedal ja oli niisama. Üks vendadest ütles, et armastab mind. Olin veidi hämmingus. Kuid Reelika sai Ervini poolt suudluse, mis tehniliselt kaalub vist üle selle nii öelda armastus :D:D. Noorema vennaga olime lõpus enam-vähem kahekesi lava ees ja ai kurivaim no oli tore. Kurja kui hää kontsert ikka oli, olgugi et bändid polnud ei minu ega ka Reelika erilised lemmikud.
Fakk, oleks täna peaaegu šoki saanud. Teadaolevalt on mul veidi arahnofoobia ehk ämblikukartus eksole. Läksime bioloogiast siis minema, mitte niisama muidugi, saime loa lahkuda. Vedasime end kooli muhedasse raamatukokku. Vaatasime veidi matemaatika kodust tööd, mis tundus lihtsalt ebareaalselt mittenormaalne ja raske. Mingi TRIGO-HORROR IS BACK!! OH NOOO!! Kusjuures, see pole mitte tavaline trigo-horror, vaid sel aastal tegemist mingite funktsioonide ja perioodidega. Tunnis selgus, et see, mis tundus keeruline ja ebaloogiline, oli äärmiselt lihtne :D. Eelviimane matemaatika ja viimane (kaheksas tund) raaatupidamine oli lihtsalt aju surm... Aga olgu, tagasi šoki juurde raamatukogus. Istusime diivanil ja äkki Merit ütleb: "sul on ämblik põse peal". Ja nii oligi, see polnud nali!!! Isegi ZLV noomis Meritit, et ta just ämmelgat mainis. Anyways, ma ei suutnud väga liigutada end, mul on tunne, et ma kergelt nagu värisesin. Veidi aja pärast mul oli endiselt kõhe ja, koguaeg oli tunne nagu see pagana ämblik ikka roniks veel igal pool üle mu keha. Oleksin korra peaaegu nutma hakanud. KES KURAT NEED ÄMBLIKUD VÄLJA MÕTLES???
Nördimus, kõik tundub kuidagi mõttetu ja ebavajalik. Ma ei taha...midagi. Halb! Kas ma olen koleerik? Mingi thingy järgi tõesti. Kas see võib olla põhjus, et tegelikult põhjust pole ja mu temperament lihtsalt on siuke veider. Painav. Kord on kõik hästi, ma naeran valjemalt kui teised ja olen häppy häppy häppy, järsku on aga see meeleolu pühitud...ja ma olen kuri, närvis, pettunud.
Käisin külas, Tallinnas. Kahtlused olid mind enda kütkesse haaranud, kuid...ilma asjata. Valdas õnn, samasugune, kui Dagö jalutuskäigu ajal. Siiski seekord oli see kuidagi parem õnn, ilmselt seetõttu, et mul ei tulnud kordagi pähe asjad, mis tegelikult mind õnnelikuks ei tee. Pärast külastusaega oli kell vähe, tulin varem nr 23'e pealt maha, et veidi jalutada. Tallinn oli maagiline. Tuled, lumi, suured lume helbed sadamas. Tol hetkel ei vihanud ma seda linna, vaid ma oleksin tahtnud jäädagi nendele tänavatele jalutama, siht teadmata.
Kafka "Loss" ehk siis parim etendus. Teisik, olgugi et minu meelest me pole nüüd NIIIII sarnased, oli veel tänagi kõneaineks. Oleks siis, et ainult mõne arust oli sarnasus märgatav, aga ei. Isegi õpetajad olid seda meelt + klassikaaslased. Mis mõttteees?? Aga no see selleks, teatritükk oli ikkagi parim, mida eales vist näinud. Ja noh muidugi me saaksime vist selle oma klassiga ka ära mängida, sest Arturid meil ka omal olemas ja...kuigi tehniliselt ma tahaks Frida asemel ise Artur olla. It's like a dream come true, kui sul lastakse laval täiesti random asju teha. Lihtsalt liiga geniaalnsed tüübid. Hah ja päris ebareaalne oli enne keemia algust Meritiga täpselt ühel ajal Arturite lemmiklaulu laulma hakata...
Tegelikult mul on kõigest väga kopp ees juba.
