BOLLOCKS!

Nii, nüüd ma siis peaksingi jõudma selleni, et panen midagi kirja ka.

Keity ja Jüri sünnipääv. Kauaoodatud ja -kardetud täisealisused. Maal, kuskil pärapõrgus. Minule jäi asukoht veidi segaduseks, aga ometigi ma suutsin millegipärast seletada, kus kohas Keity maakodu on. Vastakad tunded... Aga pidu ise oli vahva. Eriti positiivseks muutis kogu selle värgi asjaolu, et MINA ka lõpuks jõudsin Keity sünnipäävale ja ma just muutsin seadust ( kolm on kohtu seadus) ning nüüd on kolme asemel kaks! Tore on midagi nii tähtsat muuta, siiski millegipärast on mul tunne, et ma ei lähe ajalukku, I wonder why... Saun on tore, loomulikult teadsin ma seda juba ammu enne sünnipäävi, aga fakt, et ma polnud ammu saunarõõme kogenud, süvendas selle toredust. Söök oli ebamaiselt hää ja praad, apppiikee...te ei kujuta ette kui suurepärane taaskohtumine lihaga see oli, sest teadaolevalt on mu ema ju taimetoitlane (tehke omad järeldused). Vein! Õlled! Herbert (ja ma ei mõtle inimest, kõigest hookah'd)! Saun! Parim seltskond! Ma usun, et need sõnad peaksid andma piisava ülevaate. 

Mingi umbes kell üks öösel saabus kallis kaine autojuhiga ja võttis mind ning Reelikat pääle. Läksime Haapsallu tagasi. Aiii...siuke pidu! Mul oli nagu metsikult vaffa. Mostly muidugi seetõttu, et ma sain aega veeta oma mehega. Ta sai ka lõpuks vabaks. Siia juurde ma tahaksin väga ära mainida, et kuidas on võimalik öelda ajateenistuse kohta vangla ja neid sassi ajada? *Hämmingus*. Anyways ma arvan, et see võis olla mu elu üks parimaid õhtuid või noh öösid. Aga väga vabandan, kuid ma pean seda lihtsalt ütlema: POKKER ON PAHA, NÕME, SEGAV FAKTOR! Voh!