Käisin külas, Tallinnas. Kahtlused olid mind enda kütkesse haaranud, kuid...ilma asjata. Valdas õnn, samasugune, kui Dagö jalutuskäigu ajal. Siiski seekord oli see kuidagi parem õnn, ilmselt seetõttu, et mul ei tulnud kordagi pähe asjad, mis tegelikult mind õnnelikuks ei tee. Pärast külastusaega oli kell vähe, tulin varem nr 23'e pealt maha, et veidi jalutada. Tallinn oli maagiline. Tuled, lumi, suured lume helbed sadamas. Tol hetkel ei vihanud ma seda linna, vaid ma oleksin tahtnud jäädagi nendele tänavatele jalutama, siht teadmata.
Pages
The Little Sister is watching.
0 Kobinat:
Post a Comment