BOLLOCKS!

Saabusin nädalavahetuseks koju, isegi sõidukaardi sain täna kätte. Jõudsin koju ja loomuliult sain vanaema tehtud lõunasööki süüa. Kuidas ta saakski siis oma lapselapse nälga jätta!? Mingitel teadmata asjaoludel otsustasin avada rüperaali ja minna veebi. Tüdinesin peagi ning tuli tahtmine haarata oma erialaline instrument. mängisin algul veidi orkestripalu (hihi homme tuleb nii, kui nii orkestrinohiku kohuseid jälle täita), kuid kaua ei viitsinud nendega tegeleda, sest üsna igav on kohati mingeid üksikuid haledaid noote mängida, loomulikult mõne koha peal saab ikka normaalselt viisi ka mängida, aga no tead, parem juba oma muusikakooliaegseid soololugusid mängida. Sirvisin siis veidike mappi, mis minu üllatuseks oli väga paks, pole enne tähele pannudki. Otsustasin mängida eksami sonaati ja lemmik muusikakooli lugu, mida olen kunagi mänginud. Viimasel on päris mitu lehte ja kuidagi mõnus on loopida noodilehti puldi pealt maha, hoopis lõbusam kohe. Sonaadi puhul avastasin, et mul ei lähe vist kunagi teise ehk kiirema osa raskeim käik meelest ja käest. Mängisin selle peast, ega suutnud nooti jälgidagi. Oi kurjummel kuidas ma vihkasin selle loo õppimist, kuradi raske oli ja nagu teada, siis muusikakooliks ei viitsinud ma eriti õppida. Kuid ma mulle tundub vahel, et flöödimängimine on just see, mida ma teha tahan... aga ma ei saa ju ometi minna muusikaakadeemiasse, ma lihtsalt ei taha, mulle ei meeldi see õhkkond, mis sääl valitseb. Natuke liiga ametlik nagu ja ma läheks varsti hulluks sääl. Samas olen korduvalt oma peas (tegelikult ka peast väljas) kaalunud mõtet, et võtta abituriendina lisa-aasta muusikakoolis. See tundub veider, kes on enne näinud muusikakoolis õppivat kaheteistkümnendikku??

Noarootsi oli õige valik, ma ei kahetse absoluutselt. Ühikas on tore ja lausa ebameeldiv on koju tulla. Klassikaaslased on vaffad ja eile tähistasime Gerttu sünnipääva veidi {ta pole tegelikult mu klassiõde, vaid kümpa (deem, "kümpa" pole isegi mitte minu väljend ja ai kurja, kuidas jäi külge)}. Kõige vaffam oli psühholoogia tund, Raigo kirjutas mulle luuletuse (hakkasin naerma ja mitte vähe) ning ta on on liiga tore ja vahva ja random ja naerev ja lahe inimene. Kõik, rohkem ma sellest ei räägi (PUNKT)


I'm screwed...