Avan silmad isa äratamise pääle. Mul on veidi halb olla, ma parem ei tõuse päris kohe üles. Paps hakkas raudselt Heroes Of Might And Magic'ut mängima (which reminds me, et ma pole seda ammu mängind ja võikis jälle nagu...). Olks, ma tõusen. "Hommikusöök koosnes suurest hulgast salatist, tassist mustast kohvist, raua tabletist. Kena, parem hakkas. Ilmselgelt aga on laupääv ja seega ka hea põhjust, et tagasi voodisse lebotama ronida. Tõsiselt sisukas(!) Selline tunne oli, et ma ei taha midagi teha, ei viitsi, ei taha, ei jõua. Lülitame parem televiisori sisse ja ennäe! 'We love Lady GaGa'. Novat, väikse nupuvajutusega oli mu tuba järsku palju lady Gagat täis. Mitte, et ma eriti õnnelik selle üle oleks olnud...Tunnid, minutid, sekundid, sekundi murdosad hiljem sai vabatahtlikult sunniviisiliselt teleka ees 'The Godfather'it vahitud. Tehniliselt kümnest tunnist kolm on vaadatud. Positiivne...?
Ilmselgelt on täna olnud palju niisama 'olemise' aega. Pea on mingeid kahtlaseid mõtteid täis ja ma ei oska nendega midagi pääle hakata. Osa neist ei ole eriti positiivsed, vaid pigem hirmu-ja murehõngulised. Kuigi väga hullu põhjust pole (no on ikka küll, toosama väljamaakeel). Aga ma võtsin endale täna õiguse liguneda kuumas vannis tund ja kümme minutit ja see oli lõõgastav. Ma lubasin kahte asja endale: 1) ma võtan täna läbi kolm peatükki rootsi keelest (tehtud) ja homme samuti kolm (saab tehtud). 2) ma ei joo täna õlle (senini tehtud, but you know what they say: the night is still young..).
Üks asi, mida ma ei salli, on see, et kui inimesele öeldakse 'ei' või antakse mõista umbes nii, et ta pole eriti oodatud või teretulnud või midagi taolist, siis see inimolend võiks aru saada, kui talle öeldakse nii. Kas siis juba teise olekust pole aru saada, et sa pole eriti oodatud või meeldiv inimene? Ma ei roniks kellegi sellisega rääkima, kes mind ei salli või kellele ma lihtsalt pinda käin. Samas ega minagi kõigist inimestest aru ei saa ja ma vabandan, kui olen vahel tüütu, aga seda ise ei taipa. Ma palun mainige siis mulle seda, sest vastasel juhul on pahasti ju. Ma ei oletegelt üldsemingi people-person, aga mingites situatsioonides ja mingite inimestega koos olles juhtub nii, et ma lihtsalt ei lõpeta rääkimist...ja mu hää tuju on kõigile nähtav. Teisalt võib see giggly tuju olla kadunud nii kiiresti, nagu seda poleks olnudki...
Mulle meeldib aga kiirus. Pole midagi paremat, kui istuda 80-90 miili tunnis sõitva auto kõrvalistmel, aknad lõpuni alla 'keritud', tuul paitamas nägu ja sasimas juukseid...Kuid ma rõhutan, autojuht peab olema väga hää, ta peab tundma oma autot, selle tugevusi ja nõrkusi. Juht ja tema auto peaksid olema justkui tiim - ei ole ühte ilma teiseta ega teist ilma üheta... Kole kahju, et häid autojuhte nii vähe on, paljud tahaksid olla ja üritavad näida nendena, kuid lõpuks ainult teevad ise endid lolliks ja põhjustavaqd liiklusõnnetuse...jama.
0 Kobinat:
Post a Comment