Pidundus on läbi, slovakk ja poolakas rahulikult oma korterisse roomanud, isa teise tuppa magama läinud. Kiks aga...üksinda suurde tuppa jäänud, koos Pina Colada, šampanja, tequila, viimaste söögiräbalatega ja Florece'ga (+ the machine). Ma ei lähe magama, liiga paljust on mõelda. Ma ei tea, ehk aastavahetus ongi see koht, kus tuleks mõelda, et järjekordne aastanumber on muutunud ja ma pole endiselt mitte midagi saavutanud ja ma endiselt elan oma väikest elu. Ah persse, täna õhtul on mul Flo, alkoholi ja võimalus lihtsalt olla...nagu viimase pooleteist nädala jooksul igal kuradima õhtul. Millegipärast süüdistan ma lisaks muule oma tänases tujus ka Flo'd, sest ta laulab lihtsalt nii puudutava häälega ja nii südamest. Täna õhtul jõudis ta minuni, tema muusika jõudis minuni.
Aga aastavahetus oli vähemalt veidi teistsugune kui tavaliselt. Olgugi, et iseenesest ei olnud sellel midagi viga, oleksin ma pigem kuskil mujal olnud, nädala algusest saati on vaid see mu peas, et miks just nüüüd pean ma olema kaugel. Miks? Jaa, poolakas ja slovakk on vägevad inimesed. Poolakas eriti on kuidagi...nagu mina i guess. Ta oli selline sisse poole inimene ja nohh ta nagu ei olnud nii seltskonnas, nagu minagi. Isa ja slovakk on head sõbrad ja neil oli kogu aeg millestki rääkida, aga...
Aga kas uue aasta lubaduse asmel tohiks hoopis uue aasta soovi taotleda?
Lollus
I'm not calling you a liar,
Just don't lie to me.
I'm not calling you a thief,
Just don't steal from me,
I'm not calling you a ghost,
Just stop haunting me,
And I love you so much,
I'm gonna let you,
Kill me.
Tere 2011, tere homne, tere peavalu.
0 Kobinat:
Post a Comment