BOLLOCKS!

Paar päeva tagasi juhtusin armastatud sotsiaalvõrgustikust lugema, kuidas üks minuvanune hõiskas, et ootab last. Ise nii kuradi rõõmus. Ma tahaksin küsida noortelt ja rasedatelt, et mis teil arus on?? 20-aastane on ise veel laps, enamus meist ei saa veel isegi mitte endaga hakkama. Meil ei ole haridust, tööd, oma kodu ja kurat võtaks, väga naiivne oleks arvata, et sellises vanuses algav suhe jääb kestma ja lapsel saab olema korralik ja terve perekond ja kodu. Miks te rikute ära enda elu ja (eeldatavasti) oma lapse elu? Ausõna, kui ma kunagi mõnda põngerjat tahan, siis ma tahaks pakkuda talle ka sobivat ja turvalist kodu, täisväärtuslikku lapsepõlve. Perekonda, kus on nii isa kui ka ema. Ma ei taha, et noores eas tehtud lolluste tagajärjel peaks laps kannatama, tema ei ole ju süüdi. Ma ei taha, et mu laps peaks kunagi pealt kuulma vanemate tülisid, nägema-kogema pere vägivalda. Kas mõnel noorel on siis nii igav või ei ole mitte mingit võimalust tööle-kooli saada, et peab lapse saama? Andke andeks, aga mulle tõesti ei mahu pähe, kust tuleb nii noorel inimesel pähe mõte, et hmm...mida teha...ohhh jääks rasedaks, sünnitaks lapse. Niisiis, minu küsimus on, miks?



Loomulikult ei ole kõik noored emad halvad emad, loomulikult ei lõpe kõigil noores eas pereloomine halvasti, aga olgem ausad...