Kõik oli kuidagi nii õige, olin nii õiges kohas. Samas aga...kuidagi vale, midagi oli paigast ära. Need ei ole need inimesed, need laulud. Kuidas on võimalik, et järsku märkamatult sai ülihääl tasemel neidudekoorist lastekoor? Ma poleks enne osanud ette kujutadagi, et võiksin tulla Canzonest ära enne keskkooli lõppu...Kas pole natuke totakas, et mind ümbritsesid kaks pääva tüdrukud keskmise vanusega umbes 12 (+ Zlv muidugi)? Mis peaks mind veel sääl kinni hoidma? Nojah, Ulli on parim dirigent, kuid on suur võimalus, et mul õnnestub astuda teisi tema juhatatavasse koori - kammerkoori JA alates Lustliku (Ulrika rahvatantsurühm) juubelikontserdist on mul suur tahtmine hakata tegelema rahvatantsuga. Selles ürituses oli midagi erilist. Midagi, mis pööras teistpidi mu maailma, sest justament sellest alates olen mõelnud koorist lahkumisest ja seal mõistsin, et pean minema rahvatantsutrenni. Kuid ma ei saa laulmiseta...
Mida hekki? Ma leidsin pildi :
Muusikakooli juubelikontsert, Puhkpilliorkester Haapsalu
Mul õnnestus Uma Pido'l parmupillimängimisega vist austajaid leida. Olid mingid vähe karmima välimusega inimesed ja tükk aega rääkisid juttu ja küsisid and stuff.
Nojah...
2 Kobinat:
oooh Uma Pido! Mariti sugulane Monika loeb ja hakkab jälgima
:D nähh, ega see siis nii polnud mõeldud, aga tänud :D
Post a Comment