BOLLOCKS!

Birkases oli täna doonoripääv. Jee, ma olen lõpuks 18, pärast kolme aastat ootamist saan lõpuks verd anda, it's like a dream come true...

"Olete varem ka verd andnud?" - "Ei ole"

"Ma teen teile siis kaardi ära ja teie lugege nii kaua neid lehti (brožüürid värgid)" - "Olgu"

"Nii täitke küsimustik ja siis minge arstiga vestlema" 

...

"Ja kõik on siis korras, oi siin on ilus veresoon" - "Heh, seda arstid ütlevad jah" xD

"Võtame siis näpuotsast veidi verd, et veregruppi ja hemoglobiini taset määrata" - "Olgu"

"Nii veregrupp on AB, reesust me hetkel määrata ei saa. Pulss ja vererõhk on veidi kõrge, et närv on ikka sees nagu näha. Oi aga vaadake hemoglobiin on küll liiga madal, 125 peaks olema. Teilt ei saa küll jah präägu võtta, muidu olete pärast päris aneemik, aga selle tase peaks muutuma ja tulge kindlasti veel proovima"  -  "O_o, :(, ahh, eii, ma olen nii kaua aastaid tahtnud verd anda, kuigi nojah mu emal on aneemia ja ta on taimetoitlane ja minul tuleb kah rauarikastest toitudest (punane liha!) ainult unistada..." 

No eii!!! Mille siis nii?? Pealegi ma ei usu, et see kuskile muutub, sõin mingied tablette isegi kunagi vist natuke. Ja kui te arvate, et ma ei süüdista selles ema, siis eksite. Aga ärge saage valesti aru, loomulikult ma ei taha kedagi teist süüdistada ja mõistusega võttes see polegi kellegi süü, kuid lihtsalt millegipärast nii see on. Kui ma emale mainin, et võiks nagu liha teha ka või midagi, siis selle pääle ütleb, et no kuule ega see lihasöömine pole üldse kasulik ja mingit rauasisaldust ta ka ei tõsta. JAAA, KINDLASTI(!)