Ümberringi on kõik väga saksakeelne ja seega arusaamatu. Mis siis muud ikka teha, kui tegelen oma rüperaalikesekesega. Saabusin täna Võrru ja väsimus võtab vägisi võimust. Kolm ööd on olnud unevabad. Aga Folk oli ju... Oma meeldejäävate momentidega, mis on igaveseks mällu sööbinud. Ma ei oskagi seletada seda, kui vägev kogu see krempel oli. Mul on ülihää meel, et on sõpru, kes püsivad. Ka pärast kümmet aastat. Tore jällenägemine oli. Ma siiski ei saa aru, mis mõtet on ronida folgile ja siis põhimõtteliselt ainult juua ja koguaeg suht mälleris olla. No kurjummel küll, kodus võib ka juua. Õhh... Aga ühe suht täis tüübi eest oli küll vägev eest ära joosta ja lollitada. Mina olen Samantha ja suhtlen telepaatia abil.
Aga Zetod nähtud ja nad on vägevad. Terve Kirsimäe lavaesine oli paksus tolmupilves ja rahvamass, kes lava ees möllas, oli massiivne. Pantokraator oli ka üle väga väga pika ajal laval ja lihtsalt nii võimas oli. Ma armastan oma sünnilinna Viljandit.
2 Kobinat:
ooh Võru, mu kodulinn :D mis kandis sa asud?
:D Kose tee kandis.
Post a Comment