Ise süüdistan, et teine ei armasta mind. Kui naine oma hirmuseina taga ei oska mõista, et tema ise ei saada oma armastust mehesse, ega võta mehe armastust vastu, nutab, hädaldab ja läheb armukadedalt tigedaks, siis tal haigestuvad rinnad. Healoomulisest rindade tihenemisest võib areneda rinnavähk. Ainult pahatahtlik viha tekitab vähki. Aga viha tekib hirmude kuhjumisest. (Luule Viilma 'Ellujäämise õpetus')
Kas pole kena? Olen alati arvanud, et kui mina suren, siis rinnavähki, sest üks mu vanaemadest suri kunagi sellesse. Nüüd aga tunnen selles tekstis ka kohati enda ära. Hmph, ma ju tean, et käitun vahel NII. Kindel värk.Heh, ajab küll ju naerma, et ma olen teinud kaks testi (teadagi missuguses populaarses internetikeskkonnas) pealkirjaga 'which of the 7 deadly sins are you?' Mõlemal korral oli tulemuseks viha... 
Ma ei tea, mille ma eile läksin kaasa. Oleksin läinud parema meelega magama. Mitte, et midagi oleks sellest halvasti, aga lihtsalt... Polnud erilist mõtet. See vein maitses kas nagu mingi imal peet. Pole hullu. Mõni inimene suutis üle poole ajast mulle lihtsalt enam-vähem kõigest rääkida selle lühikese aja jooksul. Algul sinna minnes ta isegi kallistas mind. Hirmus. Mulle ei meeldi eriti, kui inimesed mul vastas on, mind kallistavad (on üks erand), eriti veel siis, kui tegu on peaaegu või päris võõrastega. Ma pole social. Olen introvert.
Kurat, mulle isegi ei meeldi Luule Viilma, kohe üldse mitte. Ei tema, ega ka ta raamatud. Täielik targutaja.
0 Kobinat:
Post a Comment