Äärmiselt tore oli vedada ja lõhkuda ja loopida täiest jõust metalli...roostetanud metalli...rasket metalli...ja õues oli palav. Kuid raha sai normaalselt ja eks näis äkki saab talvel veel võidu osaliseks jua reisilegi minna (sest igasugustes loosimistes läheb ju nii-nii hästi(!)). Ehk siis, koristasime isaga garaaži ja viisime mittevajaliku nodi vanametalli kokkuostu. Ausalt öeldes vägev oli visata kogu jõuga laias kaares metalli rauahunniku otsa. Mulle meeldib, kui ma saan jõudu kasutada ja lõhkuda asju. Millegipärast on see minu jaoks kuidagi vabastav ja mõnus. Let us do that again!
Jaan (Tätte) esines Võrus. Lihtsalt väga hää kontsert oli. Istuda pimedas/ hämaras augustiöös ning kuulata Tätte imemahedaid ja rahustavaid lugusid. See kontsert pani mind üsna mõtlema ja asju ümber hindama. Ma algul ei olnud päris kindel, kas viitsin sinna üldse minna, kuid no seda kontsrti ei vahetaks ma nüüd küll mitte millegi vasta. Kubija laululava oli ka metsikult rahvast täis ja vaadiõlu maksis 35 krooni. Et siis oot-oot, mis mõttes nagu? VAADIõlu peaks olema ju ometigi odavam kui purgis või pudelis. Ma ei tahtnud algul uskudagi, kui isa mainis. No vat ja oligi! Kuid veel hullem jama, et teisipääval ärkasin nii, et hammas (või õigemini hambahakatis) valutas, õnneks oli õhtul ka hambaarst. TARKUSEHAMMAS ! Ma ei kujuta ette, kuhu kuradi kohta see veel ennast mahutab, sest mul on niigi üks alumine hammas nii viltu, kui vähegi olla saab. Präägu on valus.
Nüüd ma saan aga jälle ühe meelisasjaga tegelema hakata, sest ma sain kaamera. Jeeei, minu armas Nikon. See pole küll peegelkaamera, kuid ka mitte mingi jublakas. Ma kohe ei salli neid väikeseid digimasinaid. Siuke tunne, et teeks pilti nagu mobiiliga. Enda omaga olen ma (veel) rahul ja ei tahaks (veel) seda teiste vastu vahetada. Niiet siis, pildistama!
0 Kobinat:
Post a Comment